Laimjala valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
kasutamise eeskiri

KINNITATUD
25 märts 2003
Määrus nr 1-1/4
ja 26. märts 2010
määrus nr 1-1/7

1.ÜLDOSA
1.1 Eeskirja ülesanne
1.1.1 Käesolev Laimjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtte) ning ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Laimjala valla territooriumil.
1.1.2 Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Laimjala vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
1.1.3 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alaks on Laimjala vallas enne 1999 aastat väljaehitatud ja ekspluatatsiooni võetud alad Laimjala vallas, mida teenindab vee-ettevõte.
1.2. Üldnõuded
1.2.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kliendil on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).
1.2.2 Kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmib vee-ettevõte teenuslepingud vastavalt klientide omavahelisele kokkuleppele.
1.2.3 Füüsilisest isikust kliendil on keelatud oma veevärgi kaudu varustada veega juriidilist isikut ja/või juhtida juriidilise isiku heitvett ühiskanalisatsiooni.
1.2.4 Kui mitme kinnistu varustamine veega toimub ühe liitumispunkti kaudu ja/või mitme kinnistu heitvesi juhitaks ära ühe liitumispunkti kaudu, loetakse peale liitumispunkti asuv vee-ja kanalisatsioonitorustik kinnistu veevärgiks ja kanalisatsiooniks.
1.2.5 Vee-ettevõttel on õigus ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine klientidele:
- loodusõnnetuse korral;
- energiavarustuse katkemise korral;
- veevärgi avarii korral.
1.2.6 Vee-ettevõttel on õigus ette teatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vajalik veevärgi torustiku remondiks.
1.2.7 Vee katkestuse korral üle 48 tunni peab vee-ettevõte tagama ajutise veevõtu võimaluse, kooskõlastades selle vallavalitsusega.

1.3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piiritlemine
1.3.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab ära liitumispunkt.
1.3.2 Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
1.3.3 Liitumispunktiks veevärgil peakraan, või peatorule kõige lähim sulgur, kanalisatsioonitorustikul peatorul hargnemiskohas olev vaatluskaev (hoonele lähim).

1.3.4 Kui vee-ettevõte või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
1.3.5 Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.

1.4.Teenuste hinnad
1.4.1 Veevarustuse ja heitvee ärjuhtimise teenusete hind moodustub abonent-tasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest.
1.4.2 Vee ja heitvee ärajuhtimise eest võetava tasu ülempiiri kehtestab Laimjala valla volikogu.

2. VEEVARUSTUS JA HEITVEE ÄRAJUHTIMINE
2.1.Veega varustamise nõuded ja tingimused
2.1.1 Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama Eesti Standardiameti poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Vee-ettevõte ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.
2.1.2 Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel.
2.1.3 Sisendustoru (torulõik liitumispunktist veemõõtjani) kohal oleva maa-ala peab klient kontrollimiseks ja remondiks hoidma juurdepääsetavana.
2.1.4 Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.
2.1.5 Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse korral peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõttele.
2.1.6 Eeskirja punktid 2.1.4 ja 2.1.5 rikkumisel on vee-ettevõttel ilma etteteatamata õigus vee andmine sulgeda.

 

2.2 Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
2.2.1 Ühiskanalisatsioon on ette nähtud heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus ettenähutud tingimustel
2.2.2 Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
2.2.3 Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid jms. Samuti on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab:
- põlemis ja plahvatusohtlike aineid;
- torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid
- inimesele ja keskonnale ohtlikult mõjuvaid aineid ja bioloogiliselt raskesti lagundatavaid aineid.
2.2.4.Reoainete piirkontsentratsioonid ja proovivõtu tingimused lepitakse kokku teenuslepingus.
2.3.Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine
2.3.1 Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- või teenuslepinguta ja vee-ettevõtte tehnilisejärelvalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
2.3.2 Omavolilisteks veekasutusteks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumid, mil:
- ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
- on rikutud sulguritele,veemõõtjatele või torustikule vee-ettevõtte poolt paigaldatud plomme;
- on rikutud veearvesti (ka külmumise ja kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti omavoliliselt eemaldatud;
-on omavoliliselt avatud vee-ettevõtja poolt suletud pea- või ühenduskraan või eemaldatud  sulgur;
-kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus.
2.3.3 Omavoliline ühenduse või veekasutuse ilmnemisel kuulub see koheselt ilma ette teatamata sulgemisele.
2.3.4 Omavolilise ühenduse või veekasutuse ilmnemisel maksab klient või kinnistu omanik vee-ettevõttele hüvitist rikkumiskoha toruristlõike järgi, arvestusega, et toru töötab 24 tundi ööpäevas ja voolukiirus torus on 0,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühikanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest.
2.3.5 Kui ei ole võimalik määrata omavolilise veekasutuse täpset algust, loetakse kestuseks üks aasta.
2.3.6 Eeskirja punktis 2.3.4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõte lähtudes tehnilistest tingimustest ja asjaoludest vähendada
2.4.Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
2.4.1 Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtte poolt kehtestatud nõuetega.
2.4.2.Kinnistu omanik ja klient on kohustatud:
- tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ja vastavuse tehnilistele standarditele;
- kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii,et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingu järgsete nõuete täitmine;
- tagama vee-ettevõtte esindajale teenuslepingus ettenähud tingimustel vaba juurdapääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
2.4.3.Kinnistu veevärgil on keelatud :
- ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustus süsteemidest;
- ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaþvee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimise ühiskanalisatsiooni.
2.5.Liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga
2.5.1 Liitumise aluseks on liitumistaotlus, mille kinnistu omanik esitab vee-ettevõttele, kellele kuulub ühisveevärk ja/või -kanalisatsioon.
2.5.2 Koos liitumistaotluseg esitab kinnistu omanik lähteandmed, kus on ära näidatud olemasolev ja kavandatav hoonestus, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, kinnistu plaan, kus on ära näidatud olemasolevad tehnovõrgud.
2.5.3 Vee-ettevõte vaatab liitumistaotluse läbi 15 päeva jooksul. Ühinemisega nõustumisel väljastatakse tehnilised tingimused.
2.5.4 Vee-ettevõttel on õigus liitumisest keelduda kui:
- veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
- heitvesi sisaldab ohtlike aineid üle piirnormide.
2.5.5.Tehnniliste tingimuste alusel koostatud projektdokumentatsiooni kooskõlastamise järel sõlmib vee-ettevõte kinnistu omanikuga liitumislepingu, kus näidatakse ära:
- liitumispunktid;
- liitumistähtaeg;
- liitumistasu ja tasumis tähtaeg.
  3. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE JA ARVESTUS
3.1.Vee mõõtmine
3.1.1 Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
3.1.2 Kinnistu piires tarbitav vesi peab tulema üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Vee-ettevõtte loal võib teha ka erandeid.
3.1.3 Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse.
3.1.4 Veemõõdusõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes selleks eelnevalt vee-ettevõtelt tehnilised tingimused.
3.1.5 Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõte, kui klient ja vee-ettevõte ei ole kokku leppinud teisiti.
3.1.6 Peale arvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.
3.1.7 Klient peab tagama:
- plommide säilimise;
- veearvesti säilimise vigastamatuna;
- veemõõdu ruumi korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrolliks.
3.1.8.Veearvesti rikkest, vigastusest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõödusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõttele.
3.1.9.Klient võib nõuda veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatluse tähtaega. Kui kontrollimisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemise kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõte.
3.2.Vee arvestus
3.2.1.Üldjuhul kliendi veetarvidus mõõdetakse veearvestiga.
3.2.2.Veearvesti puududmisel arvestatakse veetarvidus arvestuslikult, vastavalt kehtivatele normidele. Alates 2002.a.1.jaanuarist peab klientidele antav vesi olema mõõdetud.
3.2.3. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimuse järgi. Nimetatud arvlemise kord kehtib kuni uue arvesti paigaldamiseni.
3.2.4.Kastmisveele võib olla eraldi ehitatud väljund, mis on varustatud omaette veemõõdusõlmega.

3.3.Heitvee mõõtmine ja arvestus
3.3.1.Kliendi ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega välja arvatud punktis 3.2.4 toodu.
3.3.2 Kui klient saab kogu vee või osa veest muudest veeallikatest kui ühisveevärk või teiselt vee-ettevõttelt, määratakse ühiskanalisatsiooni juhitud vee kogus heitvee arvestiga või võrdsutatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega. Kõik heitvee mõõdusõlme või muudest veallikatest tarvitaud vee veemõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

3.3.3 Veekulu liik                                                                  Veekulu (m3 kuus inimese kohta)

Tsentraalse külmaveevarustusega, kus puudub kanalisatsioon                   1,0

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puuduvad dušš või vann      2,5

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles on vann       4,0

Korterites, kus kasutatakse vett avalikust veevõtukohast ja kanalisatsioon puudub    0,9

Kanaliseeritava olmevee kulu koht-küttega eluruumis, kus on vann või dušš ja wc       4,0

 

4. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRJUHTIMISE TEENUSTE EEST
4.1 Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest sh vee-(heitvee-) arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine toimub teenuslepingu alusel. Kasutatud vee ja/või heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri (m3) täpsusega.
4.2 Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõttele teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul. Kui arve tasumise tähtaega ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.
4.3 Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas.
4.4 Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõttele kümne tööpäeva jooksul arve kätte saamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensioon kättesaamisest.
4.5 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel, ning muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel, on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödumisel kirjalik hoiatus veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemiseks.
4.6 Kõgil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõttele õiguse kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõte sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taaastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõttele tekitatud kulude tasumist.


5.TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE
5.1 Teenusleping sõlmitakse määramata ajaks, kui on täidetud käesolev eeskiri, liitumislepingu ja muude sedusandlike aktide tingimused.
5.2 Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud tingimustel. Kinnistu üleminekul on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse lepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõte lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.
5.3 Vee-ettevõttel on õigus lõpetada teenusleping:
- kui klient ei ole ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mis tingisid vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise lõpetamise;
-ehitise lammutamisel;
-juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal pole õiglusjärglast;
-kinnistuomaniku surma korral, kui tal pole pärijat;
-muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel

5.4.Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

6. LÕPPSÄTTED
6.1 Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud teenuslepingud kehtivad edasi niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva eekirja ja teiste kehtivate õigusaktidega. Kõigi lepingute asendamine ja ümbervormistamine tuleb lõpetada hiljemalt 31.maiks 2003.aastaks.
6.2 Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused lahendatakse kliendi ja vee-ettevõtte vaheliste läbirääkimiste teel või kohaliku omavalitsuse poolt või vastavalt kehtivatele seadusandlikele aktidele.

 

VIIMATI LISATUD

UUS Laimjala valla teabeleht VALLAELU Nr. 72 pdf

Saaremaa omavalitsuste ühinemise VALIMISKOMISJON

Laimjala valla 2016 AASTAARUANNE

Hajaasustusprogrammi 2017 lühitutvustus pdf

 

TASUB TEADA

Avatud on Asva-Sääremäe LOODUSRADA

KOIGI matkarada tutvustav video

SAAREMAA VALDADE ÜHINEMISLEPING

Valla 2014- 2020 ARENGUKAVA pdf

Laimjala valla TERVISEPROFIIL pdf

Kahtla külas avatud ILUSALONG - "Schön salong" vt. 2 pilti >>

Kingli karjäärist võimalik osta PURUSTATUD KRUUSA. Fraktsioonid 0-32, 16-32 ja 0-16.
Täpsem info tel. 50 38 029 või vilmar.rei[at]laimjala.ee