LAIMJALA VALLA PLANEERIMIS- JA EHITUSMÄÄRUS

KINNITATUD
Laimjala  Vallavolikogu
26. aprilli 2007
määrus nr. 9

Määrus kehtestatakse Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) ja Ehitusseaduse
(RT I 2002, 47, 297) alusel.

Käesoleva ehitusmääruse eesmärk on tagada võimalikult paljude kodanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
Käesolev määrus reguleerib Laimjala valla kui avalik õigusliku isiku ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel ja ehitiste kasutamisel Laimjala valla territooriumil.

I Üldosa

1. Käesoleva planeerimis- ja ehitusmääruse (edaspidi määrus) on kehtestanud
Laimjala Vallavolikogu kohalike olude arvestamiseks planeerimis- ja ehitusala korraldamisel Laimjala vallas. 
2. Määrus sätestab Laimjala Vallavolikogu ja Laimjala Vallavalitsuse ülesanded, pädevuse ja kohustused.
3. Määrus täpsustab Eesti Vabariigi planeerimisseadusega ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel.


II Mõisted

4. Planeering - planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja
kaartidest. Valla territooriumil koostatakse üld-, teema- ja detailplaneeringuid. Üldplaneeringutega - määratakse arengu põhisuunad ja tingimused, ning detailplaneeringu kohustusega alad. Olemasolevat üldplaneeringut täiendatakse teemaplaneeringutega.
Detailplaneeringutega - määratakse maakasutus- ja ehitustingimused.
5. Miljööväärtus - väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja
ümbruskonna määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine.
6. Ehitis - hoone või rajatis. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja
inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
7. Väikeehitis - kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega hoone; samuti rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks.
Alla 20 m2 ei vaja kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba.
Nimetatud  säte ei kehti puurkaevu rajamisel.
Hoolimata asjaolust, et tehnilistelt näitajatelt on puurkaevu puhul tegemist ehitusseaduse kohase väikeehitisega, mille ehitamiseks ei ole vaja luba taotleda, peab puurkaevude puhul eelkõige lähtuma nende kohta käivatest erisätetest (keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a määrusest nr 8 ""Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine""), mille kohaselt kooskõlastatud ja kohalikus omavalitsuses kinnitatud projekti alusel tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Seega puurkaevu puhul on alati nõutav ehitusloa taotlemine, kuna erinormis on selline kohustus sätestatud. Riigilõiv sellisel puhul on 2000 krooni."
8. Ajutine ehitis - mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis, mille püstitamise korra määrab omavalitsus.
9. Projekteerimistingimused - omavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning tingimused.
10. Ehitusprojekt - projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.
11. Ehitusluba - omavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks.
12. Omavoliline ehitis - omavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis.
13. Ehitaja - ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja registreeritud erinõuetega tegevusalade registris või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik.
14. Ehitise omanik - isik, kelle omandis on ehitis või kelle kasuks on seatud
hoonestusõigus.
15. Ehitusjärelevalve - ehitustegevuse nõuetele vastavuse kolmetasandiline kontrollimine. Riiklik, omavalitsuse ja ehitise omaniku tasand.
16. Ehitise kasutusluba - omavalitsuse vormikohane nõusolek kavandatud
otstarbele valminud ehitisele või selle osale.
17. Kuja - ehitiste lubatud väikseim vahekaugus.


III Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigused ja kohustused planeerimise ja ehitamise korraldamisel.

18. Volikogu õigused ja kohustused:
1) valla üldise ehituspoliitika kujundamine;
2) üld- ja teemaplaneeringute algatamise, kehtestamise, muutmise, tühistamise ja finantseerimise otsustamine;
3) üldplaneeringu lähtetingimuste kehtestamine;
4) üldplaneeringu puudumisel kinnitab detailplaneeringute lähtetingimused; 
5) valla planeerimis- ja ehitusmääruse kehtestamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
6) üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise analüüs;
7) planeeringuvaidluste läbivaatamine ja ettepanekute tegemine;
8) üldplaneeringu puudumisel detailplaneeringu algatamine.
19. Vallavalitsuse õigused ja kohustused:
1) valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine;
2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine;
3) lähtetingimuste väljatöötamine detailplaneeringutele ja koostamise korraldamine;
4) detailplaneeringute avalikustamise korraldamine;
5) järelevalve korraldamine kehtestatud planeeringute üle;
6) projekteerimistingimuste, kirjalike nõusolekute, ehituslubade ja kasutuslubade väljaandmine või sellest keeldumine;
7) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; vajadusel ettekirjutuste tegemine; ehitustulemuse tunnustamine;
8) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; vajadusel ekspertiisi tegemise korraldamine; ehitusalal tegutsevate ettevõtjate pädevuse kontrollimine; vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
9) tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel;
10) ehitusalaste dokumentide arhiivi pidamine ja andmete esitamine registritele;
11) ettepanekute tegemine ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks.


IV Maa-alade planeerimine

20. Planeerimis- ja ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega aladel võib toimuda ainult volikogu kehtestatud planeeringute alusel.
21. Planeeringuga tagatakse keskkonna miljööväärtusele ja sotsiaal-
majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine.


V Üldplaneering

22. Üldplaneeringuga kehtestatakse valla või valla osade üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud.
23. Üldplaneeringu koostamisega, selle muutmise algatamise, ning tühistamise ainuõigus on volikogul.
24. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimis- tingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid.
25. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus.
26. Üldplaneeringu koostamise teeb vallavalitsus ülesandeks pädevust omavale juriidilisele isikule ja menetleb vastavalt planeerimisseadusele.
27. Üldplaneeringu muutmise või täiendamise kord on samasugune, kui uue üldplaneeringu koostamisel.


VI Detailplaneering

28. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse aluseks valla
territooriumi väiksema osa kohta ja on kohustuslik selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega aladel, välja arvatud:
1) üksikelamu kõrvalhooned;
2) suvila ja aiamaja kõrvalhooned;
3) kuni 20m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned.
29. Detailplaneering täpsustab üldplaneeringuga fikseeritud maakasutuse sihtotstarbe, määrab ehitusõiguse või muudab seda. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi, ning nende kaitsetsoone ja kujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundi asuvatest ehitistest ja rajatistest. Planeeritava ala suuruse määrab vallavalitsus planeerimistingimustega.
30. Detailplaneeringu võivad algatada kõik planeeritaval alal paiknevate, kinnisasjade omanikud ja valdajad, esitades vallavalitsusele sellekohase taotluse. Vallavalitsus sõlmib nõustumisel taotlejaga lepingu planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguste üleandmise kohta.
31. Detailplaneeringu koostamine, avalikustamine, kehtestamine, tühistamine ja muutmine toimub planeerimisseadusega sätestatud korra kohaselt.
32. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Keskkonnamõjude hindamise vajadus detailplaneeringu koostamise käigus määratakse vallavalitsuse poolt.
33. Väljaspool asulaid tekib detailplaneeringu kohustus, kui kavandatakse ehitada pereelamute, suvilate rühm, millesse kuulub neli või enam eelnimetatud hoonet, mille omavaheline vahemaa on alla 100 meetri.


VII Ehituskeelud

34. Vallavalitsuse loata on keelatud:
1) muuta kinnistute piire;
2) lammutada olemasolevaid ehitisi;
3) püstitada uusehitisi, täiendada olemasolevaid juurdeehituse teel, teha ümberehitustöid;
4) muuta hoonete sihtotstarvet ja fassaadilahendust;
5) muuta ajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ruumide interjööre;
6) muuta ehitises inseneriseadmete ja -süsteemide paigutust ning võimsust v.a. ühepereelamud ja suvilad;
7) paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid
35. Loa saamiseks p.31 loetletud tegevusteks tuleb pöörduda vastavasisulise kirjaliku taotlusega vallavalitsusse.


VIII Ehitiste projekteerimine

36. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.
37. Projekteerimine detailplaneeringu kohustusega aladel toimub kehtestatud detailplaneeringu kohaselt. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi.
38. Detailplaneeringu kohustuseta aladel antakse vallavalitsuse poolt 15 päeva jooksul projekteerimistingimused, mis määratakse omavalitsuse korraldusega. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Üldplaneeringu puudumisel on vajalik projekteerimistingimuste heakskiitmine vallavolikogu poolt. Üldplaneeringu puudumisel delegeerib volikogu õiguse vallavalitsusele väljastada projekteerimistingimusi, kui on tegemist oma tarbeks Pereelamu/talu, suvila, väikeehitise ja väikesemahuliste juurdeehituste (kuni 20 m2) projekteerimisega
39. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele:
1) avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks;
2) maakasutusõigust tõendavad dokumendid;
3) krundi plaani või situatsiooniplaani mõõtkavas 1: 500
40. Pereelamu, suvila, väikeehitise ja väikesemahuliste juurdeehituste (kuni 20 m2) projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus sellekohase korralduseta.
41. Projekteerimistingimuste kehtivuse aeg on üks aasta ja neid võib vallavalitsus pikendada kui lähtetingimused ei ole muutunud.
42. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega esitatakse nõuded, milliste täitmisega tagatakse Laimjala valla hoonestuse üldilme (miljööväärtuse) säilitamine.
Hoonestuse ja ehitiste miljööväärtust tagavad meetmed:

  • loodusväärtused ( puistud, kadastikud, puisniidud, rannateed, ranna- ja kultuurmaastik ) ja nende säilitamine
  • krundi hoonestuse plaan M 1 :500 ja side loodusega
  • kasutatavad ehitusmaterjalid (täispuit, murtud paekivi, lõhutud raudkivi, lubikrohv, katuse roog )
  • hoonete proportsioonid ja konstruktsiooni d ( viil- ja kelpkatused, fassaadi lahendused) abihooned ja rajatised ( kivi- ja pistandaiad, kooguga kaevud, kiiged, tuuleveskid )
  • Elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti olemasoleva metsa pindalast krundil või katastriüksusel.
  • Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada mööda krundi või katastriüksuse piire ja teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele.
    Hajaasustuses ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui 1,8 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,4 meetrit.
    Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 m, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 m välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad.
  • Elamute piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. Kogu kallasraja ulatuses ei tohi rajada piirdeid, v.a. rannas olevate karjamaade piirded, mille rajamisel tuleb ette näha läbipääsu kohad.
  • korterelamuid saab rajada vaid Laimjala külla, kuhu on neid rajatud juba kolhoosiajal. Korterelamute maksimaalne kõrgus on kolm korrust. Uue ehitusmääruse järgi ei tohi hooneid püstitada lähemale kui 5 meetrit krundi piirist ja 20 meetrit katastriüksuse piirist väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
  • Kahe elamu vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 30 meetrit detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja 100 meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Kui ehitatav elamu moodustab katastriüksusel paiknevate hoonetega ühtse kompleksi, ei kehti piirang ühtses kompleksis paiknevate elamute omavahelise kauguse suhtes.
  • Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga, rikkumata seejuures hoone välisilmet. Akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. Miljööväärtuslikel hoonestusaladel, samuti enne 1945.a. ehitatud hoonetel, tuleb akende väljavahetamisel jälgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, akna raami laius ja kõrgus jne).
  • Kõrvuti püstitatavate majade puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. Nimetatud piirangut ei rakendata juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega.
  • Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst.

43. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla lehes ja vallavalitsuses teadete tahvlil.
44. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maaomaniku ja vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Vallavalitsuse kirjalikus nõusolekus fikseeritakse ajutise ehitise paigaldamise koht ja tingimused, tähtajad ning likvideerimise asjaolud. Ajutise ehitise kasutamisel üldkasutatavana on nõutavad ehitusluba ja kasutusluba.
45. Ehitusprojektide koostamine ja ekspertiis.
45.1. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see vastaks ehitusseaduses sätestatud nõuetele, projekteerimistingimustele ja selle järgi saaks:

  • ehitada ja ehitamist kontrollida,
  • ehitist kasutada ja hooldada,
  • kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

45.2. Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise projekt, peab olema koostatud pädeva vastutava spetsialisti poolt või kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt.
45.3. Ehitusekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile
ettenähtud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele. Vajaduse korral on ekspertiisi tegemine ehitise omaniku kohustus.
45.4. Ehitusprojektile ei või ekspertiisi teha sama ehitusprojekti 'koostanud või seda kontrollinud isik.
46. Projekteerimisettevõtja on kohustatud täitma nõudeid, millised on sätestatud ehitusseaduses, ehitusprojektile esitatavates nõuetes, projekteerimistööde lepingus ja heades ehitustavades.


IX Ehitusluba

47. Ehitusluba on vallavalitsuse vormikohane nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja selle teenindamiseks vajalikke rajatisi;
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitus loale märgitud ehitist või selle osa;
5) ehitusloa andmed kantakse riiklikku ehitusregistrisse vastavalt kehtivale korrale.
48. Ehitusloa väljastab vallavalitsus või keeldub ehitusloa väljastamisest ehitusseaduses sätestatu kohaselt 20 päeva jooksul; nõuetekohase taotluse ja ehitusprojekti esitamise päevast arvates.
49. Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhtumil kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.
50. Ehitusloa võib tunnistada kehtetuks ehitusseaduses § 28 sätestatud asjaoludel.
51. Vallavalitsus võib ehitise püstitamiseks välja anda kirjaliku nõusoleku või keelduda sellest kui ehitatakse väikeehitist või muudetakse ehitise tehnosüsteeme; ehitusseaduses § 15, § 16 ja § 17 sätestatud alusel

 

X Ehitamine

52.Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ehitis ei või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Ehitada võib ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduses § 41 sätestatud nõuetele, välja arvatud juhtum kui ehitatakse enda tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist.
53. Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab vallavalitsus kui detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
54. Hoonestaja, ehitise omanik on kohustatud korraldama ehitamise isiku poolt,
kellel on vastav pädevus ja õigus; korraldama ehitusperioodil omaniku ehitusjärelevalvet, tagama ehitusprojekti kohase ehitamise ja ehitusdokumentide säilitamise, krundi korrashoiu, ehitusjärelevalve teostajate juurdepääsu ehitistele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise ja paigaldama nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli.
55. Enne ehitustööde algust on ehitaja kohustatud geodeetiliste tööde tegemise pädevust omaval isikul laskma loodusesse märkida ehitise põhiteljed ja kõrgusmärgid, ning selle dokumenteerima. Nõue ei kehti enda tarbeks ehitavale füüsilisele isikule.
56. Ehitusettevõtja on kohustatud täitma nõudeid ja kohustusi, millised on sätestatud ehitusseaduses, tööettevõtu lepingus ja heades ehitustavades.
57. Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik, välja arvatud väikeehitise dokumenteerimine ja ehitustööde teostamine enda tarbeks füüsilise isiku poolt.
58. Krundi ja ehitise korrashoiu, töö ohutuse ja keskkonnaseisundi kaitse eest kannavad vastutust ehitise omanik ja ehitustööde ettevõtja ehitusseaduses sätestatud korras.
59. Vallavalitsuses ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on kontrollida ehitustegevust valla territooriumil ja teha ettekirjutusi ehitusseaduse, määruse ja kehtestatud eeskirjade nõuete täitmiseks takistamatult ning vastavuses ehitusseaduse
§ 60ja § 61 sätetele.

 

XI. Ehitise kasutusluba

60. Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
61. Vormikohane kasutusluba väljastatakse vallavalitsuse poolt kasutusloa taotleja vormikohase taotluse alusel ja kantakse riiklikku ehitusregistrisse, andmed avalikustatakse.
62. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks
tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.
63. Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks.
64. Vallavalitsus väljastab vormikohase kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates vastavalt ehitusseaduse sätetele.
65. Kasutusloa tunnistab vallavalitsus kehtetuks kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale või esitatakse kasutusloa taotluses valeandmeid või ei täideta riikliku järelevalve ametiisiku ettekirjutusi või ehitist ei kasutata kasutusloas näidatud otstarbel või omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid.

XII. Ehitiste lammutamine

66. Lammutusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse vallavalitsuse poolt ehitise omanikule tema vormikohase avalduse alusel. Kui ehitis on mitme isiku ühises
omandis, peavad taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.
67. Vallavalitsus võib lammutusloa väljaandmisest keelduda, kui ehitis asub muinsuskaitsealal või lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju, mille hüvitamises ei jõuta kokkuleppele.
68. Lammutustööde teostaja on kohustatud kinni pidama lammutusloal näidatud tähtaegadest ning tingimustest. Peale lammutustööde ülevaatust ning nõuetele vastavaks tunnistamist kannab vallavalitsus vajalikud andmed
69. Õigusliku aluseta ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida
vallavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks. Kui seda ei lammutata, korraldab ehitise lammutamise keskkonnainspektsioon seadustes sätestatud korras.

XIII. Planeerimis- ja ehitusmääruse koostamine, kehtivus ja vastus

70. Määruse koostamise aluseks on Eesti Vabariigi õigusaktid. Määruse koostab ja selle muudatused valmistab ette vallavalitsus.
71. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes on vallavalitsusel õigus täiendavalt määrata läbitava protseduuri etapid ja dokumentide vajadus, lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja nende muudatustest.
72. Määrusega kehtestatud planeerimisseadust ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale.
73. Laimjala valla eripära paremaks arvestamiseks töötab vallavalitsus välja ja esitab volikogule kinnitamiseks määrused, mis käsitlevad erinevaid valdkondi detailsemalt (kaitsealad, miljööväärtust omavad täiendavad elemendid, heakord jms.).
74. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkaristuse. 

 

VIIMATI LISATUD

Saaremaa omavalitsuste ühinemise VALIMISKOMISJON

Laimjala valla teabeleht VALLAELU Nr. 71 pdf

Laimjala valla 2016 AASTAARUANNE

Hajaasustusprogrammi 2017 lühitutvustus pdf

 

TASUB TEADA

Avatud on Asva-Sääremäe LOODUSRADA

KOIGI matkarada tutvustav video

SAAREMAA VALDADE ÜHINEMISLEPING

Valla 2014- 2020 ARENGUKAVA pdf

Laimjala valla TERVISEPROFIIL pdf

Kahtla külas avatud ILUSALONG - "Schön salong" vt. 2 pilti >>

Kingli karjäärist võimalik osta PURUSTATUD KRUUSA. Fraktsioonid 0-32, 16-32 ja 0-16.
Täpsem info tel. 50 38 029 või vilmar.rei[at]laimjala.ee