Kahtla kirik

Kohaliku koguduse ajalugu saab alguse 1840-datel aastatel, kui õigeusku siirdus suurem osa kohaliku kihelkonna elanikest. 1848. aastal avati Laimjala (Kahtla) kogudus Tornimäe kogudusest eraldamise teel. Algul peeti jumalateenistusi üürihoonetes, hiljem kalmistu kabelis, mis 1912. aastal sisustati kirikuks.

Praegune bütsantsi stiilis põllukividest krohvitud ristikujuline kumera kiivriga kuppelkirik valmis 1873. aastal preester Joann Panovi teenimise ajal ja pühitseti Vassiili Suure auks. Kui 1912. aastal ehitati kirikule stiilne 32 meetri kõrgune kellatorn ja pikendati läänetiiba, teenis kogudust kuulus Eesti kiriku- ja ühiskonnategelane Anton Laar.

Praegu teenib kogudust preester Toivo Treima, võttes kohustused üle ülempreester Felix Kadarikult, kes oli ka ise pärit Kahtlast. Tema isa Joann Kadarik oli kauaaegne Laimjala koguduse köster, kohalik koorijuht ja kooli juhataja. Üldse on alates 1848. aastast teeninud kogudust 21 preestrit, lisaks diakonid ja köstrid.kirik
 

Koguduses tegutsesid 1850. kuni 1918. aastani kihelkonnakool, millest on tänaseks välja kasvanud kohalik Kahtla Lasteaed-Põhikool ning Mägi-Kunrla, Pahavalla, Ridala, Randvere, Asva, Kõiguste, Rõõsa ja Kahtla abikoolid.

1. jaanuaril pühitseb õigeusu Kirik Issanda Jeesuse Kristuse ümberlõikamise ja Temale nimepanemise püha (Luuka 2:21) ning kirikuisa Kapadookiamaa Kesarea peapiiskop Vassiili Suure (+379) mälestust.

Püha Vassiili kohta on tema kaasaegsed öelnud, et ta oli ja jääb kõikide kristlaste päästvaks õpetajaks aegade lõpuni.
Ta töötas välja koos oma sõbra, kirikuisa Gregori Jumalasõnaõpetajaga Kiriku vaimse alustala – kloostrikorra.

See kord on tänapäevalgi aluseks meestele ja naistele, kelle kutsumus on end pühendada kloostrielule. Nende kahe mehe teeneks on ka vaimse elu juhiste „Filokalia” (kr k headusearmastus) kokkupanemine, kus on kirjas vanimate (apostlite järglaste) Piibli tõlgendajate tarkus. 

Lisaks on märkimisväärne tema piiskopiaegne sotsiaaltöö Kirikus: vaeste toitmine, rändurite vastuvõtmine, noorte neidude eest hoolitsemine jms. Kes on ajalooga kursis, teab, mida need asjad tähendasid IV sajandi linnaelus. 
Püha Vassiili teeneks on ka liturgia jumalateenistuse ühtlustamine ja palju muud, mis puudutas Kiriku vaimset elu. Tema seatud liturgiat peetakse tänase päevani, iga rahvas oma emakeeles. Kõigi nende teenete eest nimetatakse Vassiilit Kirikus austavalt nimega Suur.

Vassilius (Basilius) / Vassili (kr k basíleios – kuninglik) – temast on tulnud sellised nimed nagu Vassel, Vassil, Vasso, Villu.

 

VIIMATI LISATUD

2014. a. sotsiaaltoetuste määrad

Kohalike teede nimekiri

2013. a. lisaeelarve

 

TASUB TEADA

SAAREMAA VALDADE ÜHINEMISLEPINGU projekt.

KOIGI matkarada tutvustav video

Valla 2014- 2020 ARENGUKAVA pdf

Laimjala valla TERVISEPROFIIL pdf

Kahtla külas avatud ILUSALONG - "Schön salong" vt. 2 pilti >>
Hinnakiri >>

Kingli karjäärist võimalik osta PURUSTATUD KRUUSA. Fraktsioonid 0-32, 16-32 ja 0-16.
Täpsem info tel. 50 38 029 või vilmar.rei[at]laimjala.ee